{"id":6246,"date":"2022-11-28T09:55:29","date_gmt":"2022-11-28T19:55:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/?p=6246"},"modified":"2023-05-17T08:20:26","modified_gmt":"2023-05-17T18:20:26","slug":"te-atu-atura-a-o-te-urura-au-te-raau-tahiti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/2022\/11\/28\/te-atu-atura-a-o-te-urura-au-te-raau-tahiti\/","title":{"rendered":"Te &lsquo;atu &lsquo;atura &lsquo;a \u014d te urur\u0101 &lsquo;au ; te r\u0101&rsquo;au tahiti (Hiro&rsquo;a n\u00b0181 &#8211; Novembre 2022)"},"content":{"rendered":"<div class=\"fusion-fullwidth fullwidth-box fusion-builder-row-1 has-pattern-background has-mask-background nonhundred-percent-fullwidth non-hundred-percent-height-scrolling fusion-equal-height-columns vct_light_bordered_element\" style=\"--awb-border-sizes-top:20px;--awb-border-radius-top-left:0px;--awb-border-radius-top-right:0px;--awb-border-radius-bottom-right:0px;--awb-border-radius-bottom-left:0px;--awb-background-color:#edd7a9;--awb-flex-wrap:wrap;\" ><div class=\"fusion-builder-row fusion-row\"><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-0 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-top:40px;--awb-margin-bottom:40px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-column-has-shadow fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"fusion-title title fusion-title-1 fusion-sep-none fusion-title-center fusion-title-text fusion-title-size-two\" style=\"--awb-text-color:#330200;--awb-margin-top-small:0px;--awb-margin-right-small:0px;--awb-margin-bottom-small:20px;--awb-margin-left-small:0px;\"><h2 class=\"fusion-title-heading title-heading-center fusion-responsive-typography-calculated\" style=\"margin:0;--fontSize:28;line-height:1.5;\">Te &lsquo;atu &lsquo;atura &lsquo;a \u014d te urur\u0101&rsquo;au ; te r\u0101&rsquo;au tahiti<\/h2><\/div><div class=\"fusion-sep-clear\"><\/div><div class=\"fusion-separator\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto;width:100%;max-width:200px;\"><div class=\"fusion-separator-border sep-single sep-solid\" style=\"--awb-height:20px;--awb-amount:20px;--awb-sep-color:#71260f;border-color:#71260f;border-top-width:2px;\"><\/div><\/div><div class=\"fusion-sep-clear\"><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-1\"><p><span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\"><em>Acacia, Leucaena leucocephala, Miconia calvescens, Falcataria moluccana, falcatta, Moluccan albizia<\/em>. <\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\">Mai Initia-Maretia, Meranetia, fenua marit\u0113-r\u014dp\u016b te&rsquo;ie nau &lsquo;aihere-nina-haere. E tano ia t\u012bnaihia.<\/span><\/p>\n<div class=\"page\" title=\"Page 2\">\n<div class=\"section\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p><span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\">Te i&rsquo;oa o\u0304 te tahi mau ra\u0304&rsquo;au Tahiti<\/span><br \/>\n<span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\"><strong>ra\u0304&rsquo;au-fati :<\/strong> no\u0304 te rapa&rsquo;au i te fati, te tu\u0304pa&rsquo;i, te mau fifi e fa&rsquo;a&rsquo;ino i te tino; e fa\u0304 maite ma\u0304uiui &lsquo;aore ra te he&rsquo;a.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\"><strong>ra\u0304&rsquo;au-he&rsquo;a :<\/strong> no\u0304 te rapa&rsquo;au \u00ab i te tu\u0304&rsquo;ino \u00bb, e \u00ab he&rsquo;a \u00bb, &lsquo;o\u0304 te\u0304 &lsquo;ore iho &lsquo;aore ra ma\u0304 te turura&rsquo;a o\u0304 te ra\u0304&rsquo;au (tahe te tari&rsquo;a, ihu, &lsquo;arapo&rsquo;a, hua, &lsquo;o\u0304pu\u0304, fifi &lsquo;a\u0304&rsquo;au &lsquo;aore ra &lsquo;o\u0304pu\u0304). E ho\u0304ro&rsquo;a-noa- hia te ra\u0304&rsquo;au-fa&rsquo;atahe.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\"><strong>ra\u0304&rsquo;au-ira :<\/strong> no\u0304 te rapa&rsquo;au i te \u00ab&rsquo;i\u0304riti \u00bb, te fi\u0304va, te fi\u0304va &lsquo;iriti, te mo&rsquo;e-ta\u0304&rsquo;ue-ra&rsquo;a o\u0304 te hi\u0304ro&rsquo;a, te &lsquo;u\u0304papi (paruparu o\u0304 te tino ho\u0304&rsquo;e\u0304 pae, ho\u0304&rsquo;e\u0304 tuha&rsquo;a &lsquo;aore ra te ta&rsquo;a\u0304to&rsquo;ara&rsquo;a).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><strong><span style=\"font-size: 12pt\">Te tahu&rsquo;a ra\u0304&rsquo;au<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif;font-size: 12pt\">\u00ab E parau te tahu&rsquo;a ra\u0304&rsquo;au i to\u0304 na mana&rsquo;o, e fa&rsquo;aue i te ta&rsquo;ata e rave i te tahi ra\u0304&rsquo;au ha&rsquo;apa\u0304pu\u0304hia. E ti\u0304ahihia te &lsquo;ino e te tahu&rsquo;a tahutahu, ma te upu, e ma\u0304 te fa&rsquo;aho&rsquo;i i te muti i ni&rsquo;a i te ta&rsquo;ata iho no\u0304 na te muti. I te tahi taime ho\u0304e noa ta&rsquo;ata, e&rsquo;ere ra\u0304 i te rahira&rsquo;a o\u0304 te taime \u00bb. E ma\u0304tau-ho\u0304honu-hia te huru o\u0304 te ferurira&rsquo;a ta&rsquo;ata e te tahu&rsquo;a. \u00ab &lsquo;Aita ho\u0304&rsquo;e\u0304 a&rsquo;e hi&rsquo;opo&rsquo;ara&rsquo;a o\u0304 te tino, &lsquo;aita e fa\u0304fa\u0304, &lsquo;aita e tu\u0304pa&rsquo;ipa&rsquo;ira&rsquo;a, &lsquo;aita e hi&rsquo;opo&rsquo;ara&rsquo;a \u00bb. E uiui te tahu&rsquo;a i te mau uira&rsquo;a, e ma\u0304&rsquo;iti o na i te tahi ra\u0304&rsquo;au, e fa&rsquo;a&rsquo;ite o na i te ra\u0304&rsquo;au e tano ia ravehia, e aha te faito, na\u0304fea ia fa&rsquo;aineine e na\u0304fea ia rave.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><strong><span style=\"font-size: 12pt\">Te vahine ra\u0304&rsquo;au<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\">Te vahine ra\u0304&rsquo;au, e ruhiruhia ia &lsquo;o\u0304 te\u0304 ma\u0304tau roa i te ra\u0304&rsquo;au e &lsquo;o\u0304 te\u0304 nehenehe e ha\u0304mani i te ra\u0304&rsquo;au, i teie nei ra\u0304, &lsquo;aore roa o na e fa&rsquo;aue a&rsquo;e e rave i te ra\u0304&rsquo;au.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><strong><span style=\"font-size: 12pt\">Te mau huru ma&rsquo;i<\/span><\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"font-size: 12pt;font-family: georgia, palatino, serif\">ma&rsquo;i tino : e tupu i ni&rsquo;a i te tino.<\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><span style=\"font-size: 12pt\">ma&rsquo;i mana&rsquo;o : e tupu i roto i te mana&rsquo;o, te <\/span>ferurira&rsquo;a, te fe&rsquo;i&rsquo;i, te taupupu.<\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">ma&rsquo;i va\u0304rua : e tupu i te va\u0304rua.<\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">ma&rsquo;i vaite : ma&rsquo;i o\u0304 te tupuna e he&rsquo;e i ni&rsquo;a a&rsquo;e i te ho\u0304&rsquo;e\u0304 o\u0304 to\u0304 na hua&rsquo;ai.<\/span><\/p>\n<div class=\"page\" title=\"Page 2\">\n<div class=\"section\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><strong>Te ra\u0304&rsquo;au tahiti<\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">Te ra\u0304&rsquo;au tahiti, e inuhia, e paraihia (ra\u0304&rsquo;au pa\u0304rahi), e ta\u0304pirihia i ni&rsquo;a i te nini, te &lsquo;ouma, te tia (ma\u0304nava), e mono&rsquo;i taurumi &lsquo;aore ra e &lsquo;a\u0304na &lsquo;ihia i te mono &lsquo;i tiare &lsquo;aore ra ahi, e huti-aho-hia e &lsquo;a\u0304pe&rsquo;e i te fa &lsquo;a-tahera&rsquo;a-hou (ra\u0304&rsquo;au-fa&rsquo;atahe).<\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">E ta\u0304pu\u0304hia te houhou i te tipi &lsquo;ofe &lsquo;aore ra i te tara ume (Acanthuridae), e ta\u0304tarahia te &lsquo;apa parari\u0304 o\u0304 te paniuru e mea ta\u0304mutahia i te &lsquo;apa &lsquo;apu ha&rsquo;ari.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><strong>Hi&rsquo;ora&rsquo;a, te ra\u0304&rsquo;au patia nohu :<\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">E pohe te ta&rsquo;ata i te tahi mau taime i te patia nohu, nohupu&rsquo;a, tarareihau ; ia puta te &lsquo;a\u0304vae, e tu&rsquo;i te ma\u0304uiui rahi e nehenehe ato&rsquo;a te &lsquo;a\u0304po&rsquo;o &lsquo;a\u0304vae e tu\u0304&rsquo;ino vave e ha&rsquo;ape\u0304 roa.<\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">E va&rsquo;u ra\u0304&rsquo;au tahiti no\u0304 te rapa&rsquo;au i te puta nohu. E ti&rsquo;a ia rapa&rsquo;au &lsquo;oi&rsquo;oi mai.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><strong>Te ma\u0304&rsquo;a tanu e te ma\u0304&rsquo;a hotu ma\u0304&rsquo;ohi<\/strong><\/span><br \/>\n<span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">E tano ia ma&rsquo;iti-maita&rsquo;ihia te ma\u0304&rsquo;a &lsquo;eiaha te tino ia ro&rsquo;o i te ma&rsquo;i. E mau maita&rsquo;i to\u0304 roto i te ma\u0304&rsquo;a tanu e te ma\u0304&rsquo;a hotu n\u014d te &lsquo;a\u0304i&rsquo;a, &lsquo;oia e vitami\u0304 e miti ma\u0304tara : tarati\u0304umu, ti\u0304pura, pape ta\u0304poro (vi\u0304ta\u0304mi\u0304 C), vi\u0304ta\u0304mi\u0304 A, haamauito.<\/span><\/p>\n<\/div>\n<div class=\"page\" title=\"Page 2\">\n<div class=\"section\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\"><strong>Re\u0301fe\u0301rences bibliographiques :<\/strong><\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">Acade\u0301mie tahitienne &#8211; Fare Va\u0304na&rsquo;a, 1999, Dictionnaire tahitien-franc\u0327ais, Tahiti, STP, Multipress (574 p).<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">Gre\u0301pin, F. &amp; M., 1984, La me\u0301decine tahitienne traditionnelle, travail base\u0301 sur le manuscrit de Mme Golson, J., Arche\u0301ologie du Pacifique sud, re\u0301sultat et perspectives, in Journal de la Socie\u0301te\u0301 des Oce\u0301anistes n\u00b0 XV, de\u0301cembre 1959 : 5-54.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">Massal, Dr, in BSEO n\u00b0 148, septembre 1964, pp. 401- 403.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">Pe\u0301tard, Paul, Plantes utiles de Polyne\u0301sie, ra\u0304&rsquo;au tahiti, Pape\u2019ete, e\u0301d. Haere po\u0304, 1964, re\u0301e\u0301d.1986, 2011<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: georgia, palatino, serif\">Lucie Gosset, me\u0301decine traditionnelle, stagiaire DCP du 2 fe\u0301vrier au 3 mars 2015, M1 anthropologie a\u0300 l \u0301Universite\u0301 de Lyon, France.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-2\" style=\"--awb-margin-right:30px;--awb-margin-left:30px;\"><h4><a href=\"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Hiroa-N181-novembre-reo-tou-.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-6220\" src=\"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Image-reo-tou-300x108.png\" alt=\"\" width=\"353\" height=\"127\" srcset=\"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Image-reo-tou-200x72.png 200w, https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Image-reo-tou-300x108.png 300w, https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Image-reo-tou-400x143.png 400w, https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Image-reo-tou-600x215.png 600w, https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Image-reo-tou.png 619w\" sizes=\"(max-width: 353px) 100vw, 353px\" \/><\/a><\/h4>\n<h4><strong>Document \u00e0 t\u00e9l\u00e9charger<\/strong><\/h4>\n<p><strong><a href=\"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-content\/uploads\/sites\/25\/2022\/11\/Hiroa-N181-novembre-reo-tou-.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Te &lsquo;atu &lsquo;atura &lsquo;a \u014d te urur\u0101&rsquo;au ; te r\u0101&rsquo;au tahiti (Hiro&rsquo;a N\u00b0181 &#8211; Novembre 2022)<\/a><\/strong><\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":279,"featured_media":6259,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_seopress_titles_title":"","_seopress_titles_desc":"","_seopress_robots_index":"","_seopress_robots_follow":"","_seopress_robots_imageindex":"","_seopress_robots_snippet":"","_seopress_robots_primary_cat":"none","_seopress_robots_breadcrumbs":"","_seopress_robots_freeze_modified_date":"","_seopress_robots_custom_modified_date":"","_seopress_robots_canonical":"","_seopress_social_fb_title":"","_seopress_social_fb_desc":"","_seopress_social_fb_img":"","_seopress_social_fb_img_attachment_id":0,"_seopress_social_fb_img_width":0,"_seopress_social_fb_img_height":0,"_seopress_social_twitter_title":"","_seopress_social_twitter_desc":"","_seopress_social_twitter_img":"","_seopress_social_twitter_img_attachment_id":0,"_seopress_social_twitter_img_width":0,"_seopress_social_twitter_img_height":0,"_seopress_redirections_value":"","_seopress_redirections_enabled":"","_seopress_redirections_enabled_regex":"","_seopress_redirections_logged_status":"both","_seopress_redirections_param":"","_seopress_redirections_type":301,"_seopress_analysis_target_kw":"","_seopress_news_disabled":"","_seopress_video_disabled":"","_seopress_video":[],"_seopress_pro_schemas_manual":[],"_seopress_pro_rich_snippets_disable_all":"","_seopress_pro_rich_snippets_disable":[],"_seopress_pro_schemas":[],"footnotes":""},"categories":[8,35,56],"tags":[],"class_list":["post-6246","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-actualites","category-reo-maohi","category-hiroa-reo"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6246","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/users\/279"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6246"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6246\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6246"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6246"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6246"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}