{"id":7403,"date":"2023-10-05T14:32:38","date_gmt":"2023-10-06T00:32:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/?p=7403"},"modified":"2023-11-08T07:47:44","modified_gmt":"2023-11-08T17:47:44","slug":"te-rahuraa-atua-hiroa-n190-octobre","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.service-public.pf\/dcp\/2023\/10\/05\/te-rahuraa-atua-hiroa-n190-octobre\/","title":{"rendered":"Te rahura’a atua – (Hiro’a n\u00b0190 – Octobre 2023)"},"content":{"rendered":"
rohipehe : Natea Montillier Tetuanui (vAhine)<\/em> I roto i te mau pehe tahito rahura'a atua, e fa'ahitihia t\u014d r\u0101tou i'oa, te i'oa \u014d t\u0101 r\u0101tou tamari'i, t\u0101 r\u0101tou '\u0101rere, t\u0101 r\u0101tou tama'ira'a. N\u0101 te tahu'a haerep\u014d e t\u0101mau i ten\u0101 mau papara'a. E pehepehe noa mai o na i te meremere hua'a (papara'a tupuna) o t\u0101 na i 'apo n\u014d roto mai te mau tahu'a pa'ari, ma te t\u0101pe'ape'a i te to'omata ; a tahi pona a tahi i'oa ia, ma te haere-noara'a i ni'a i te marae i roto i te m\u016b \u014d te p\u014d, ia 'ohie a'e te t\u0101mau-'\u0101'au-ra'a. E t\u0101pitihia, e t\u0101toruhia te pehepehera'a \u014d te papara'a \u0113 e ia mau roa. I roto noa i te '\u0101'ai rahura'a, e atua t\u014d te mau mea ato'a.<\/strong><\/em><\/p>\n \u00ab A t\u0101tau Ta'aroa i te atua i te nu'u atua i te p\u014d. \u00bb<\/p>\n Teie te anaira'a \u014d te tahi mau atua :<\/p>\n T\u016b-nui-e-a'a-i-te-atua, \u0100tea, Rumia (te ra'i), Tumu-ra'i-fenua (te fe'e nui), Tumu-nui (te t\u0101ne) e Papa-raharaha (te vahine), Te-fatu, Ra'i-tupua-nui-te-fanau-'eve, Te-ra'i-niutapu \u0101 T\u0101ne, Te-vai-ora \u0101 Tane (te mau feti'a tea \u014d te ra'i), te moana, Fai, Raut\u012b, Ra'a, T\u016b-papa, Te-v\u0101-humuhumu, Rua-nu'u, Re'are'a, V\u0101na'ana'a, '\u014crerorero, Rua-tupuanui, More, Piri, Fa'a-rua-roa, Hinahina-\u0101matie, Hina-te-'iva'iva, Ta-to'a, Rua-hatutini- rau, 'Utu-te-a'u, Oropa'a, tohor\u0101, Matarua, Tino-rua (fatu n\u014d te moana), ma'o, Ma'a-tahi, Tua-ra'a-tai, Pere (atua vahine n\u014d te vera \u014d te fenua), Tama-'ehu, 'Ere'erefenua, Ata, One. Ua fa'aea, ua f\u0101nau, ua turu r\u0101tou i te rahura'a \u014d te ra'i e te fenua, e '\u0101rere te tahi, e atua hururau '\u0101ravihi. Puta fa'a-hiti-hia, Henry, 2004 : 338-340. Henry, Teuira, 2004, Tahiti aux temps anciens (1848), Publication de la Soci\u00e9t\u00e9 des oc\u00e9anistes n\u00b01, Mus\u00e9e de l'Homme, Paris, imprimerie Paillard, Abbeville, 2004 (4e \u00e9d.), 723p. \u25c6<\/p>\n<\/div>
\n'Ohipa : 'Ihi n\u016bna'a, 'ihi reo<\/em>
\nwww.culture-patrimoine.pf<\/em><\/p>\n