{"id":2660,"date":"2025-08-29T14:51:29","date_gmt":"2025-08-30T00:51:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.service-public.pf\/varovaroatii\/?p=2660"},"modified":"2025-08-29T14:53:20","modified_gmt":"2025-08-30T00:53:20","slug":"te-taata-faatia-recit-de-faatito-metua","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.service-public.pf\/varovaroatii\/2025\/08\/29\/te-taata-faatia-recit-de-faatito-metua\/","title":{"rendered":"Te ta\u2019ata fa\u2019ati\u2019a \/ R\u00e9cit de Fa'atito Metua"},"content":{"rendered":"

<\/span><\/div><\/div><\/div>

Ha'a-poto-ra'a-parau<\/b> <\/span><\/strong><\/p>\n

T\u0113 fa'ahiti nei 'oia i te m\u0101'a e fa'a'amuhia i te 'ai\u016b i muri a'e i te f\u0101naura'a 'e te mau parau tumu e h\u014dro'a i te fei\u0101 '\u0101p\u012b n\u014d teie tau. E nau parau n\u014d te niu o t\u014dna mau tupuna. 'Ua tae 'oia i te fenua Marite maoti te 'ohipa horo pah\u012b i t\u014dna '\u0101p\u012bra'a. T\u0113 fa'ati'a nei 'oia i te parau 'o Tiurai, te tahu'a tu'iro'o n\u014d Tahiti 'e t\u014dna n\u0101 tauturu, 'oia 'o To'ofa 'e 'o Paora'i Maurirere. N\u0101 r\u0101ua e ha'apa'o i te mau ta'ata ma'i n\u014d Fa'a'a, 'e e arata'i atu ia r\u0101tou i mua ia Tiurai. 'O Vehia Ahumata te i'oa mau 'o To'ofa, t\u014dna \u00efa p\u0101p\u0101 fa'a'amu. E nau parau n\u014d te ma'i rahi i tupu i Tahiti i te matahiti 1918. <\/span><\/p>\n

Descriptif de l'interview<\/span><\/strong><\/p>\n

Fa'atito Metua parle des aliments donn\u00e9s aux nouveau-n\u00e9s apr\u00e8s la naissance, des messages essentiels \u00e0 transmettre aux jeunes g\u00e9n\u00e9rations d\u2019aujourd\u2019hui, et de l\u2019histoire de ses anc\u00eatres lointains. Dans sa jeunesse, il avait voyag\u00e9 jusqu\u2019aux \u00c9tats-Unis en tant qu\u2019\u00e9quipier sur un bateau. Il mentionne Tiurai, un gu\u00e9risseur r\u00e9put\u00e9 de Tahiti, et de ses assistants, To'ofa et Paora'i Maurirere, qui prenaient soin des malades de Fa'a'a et les guidaient vers Tiurai. To'ofa, dont le v\u00e9ritable nom \u00e9tait Vehia Ahumata, \u00e9tait son p\u00e8re adoptif. Il raconte \u00e9galement l\u2019\u00e9pid\u00e9mie de grippe espagnole qui toucha Tahiti en 1918.<\/span><\/p>\n

Te mau v\u0101hi i fa'ahitihia \/ Lieux \u00e9voqu\u00e9s<\/strong> : Auae, Tefana, Fa'a'a, Tautira, Teahupo'o, Pape'ete, Puna'auia, Punaru'u, Papara, Taravao, Tahiti, Ra'i\u0101tea, Marite. <\/span><\/p>\n

Te mau reo \/ Langues :<\/strong> Reo tahiti<\/span><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/span>

Te ta\u2019ata fa\u2019ati\u2019a \/ R\u00e9cit de Fa'atito Metua<\/span><\/h2><\/span>
<\/div><\/div><\/div>
\n