{"id":2803,"date":"2025-09-09T13:01:10","date_gmt":"2025-09-09T23:01:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.service-public.pf\/varovaroatii\/?p=2803"},"modified":"2026-02-11T09:03:36","modified_gmt":"2026-02-11T19:03:36","slug":"te-taata-faatia-recit-de-lucie-faatoa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.service-public.pf\/varovaroatii\/2025\/09\/09\/te-taata-faatia-recit-de-lucie-faatoa\/","title":{"rendered":"Te ta\u2019ata fa\u2019ati\u2019a \/ R\u00e9cit de Lucie Faatoa"},"content":{"rendered":"

<\/span><\/div><\/div><\/div>

Ha'a-poto-ra'a-parau<\/b> <\/span><\/strong><\/p>\n

T\u0113 fa'ati'a nei 'oia i t\u014dna f\u0101naura'a i t\u0101na tamari'i i te fare, 'aita 'oia i haere i te fare ma'i, i Pape'ete. T\u0113 fa'a'ite ato'a nei 'oia i te mau ta'ata i ha'af\u0101nau i\u0101na. Te r\u0101'au tahiti i fa'aterehia i muri a'e i te f\u0101naura'a, n\u014dna iho 'e n\u014d te tamari'i. T\u0113 fa'ahiti nei 'oia i t\u0101na 'ohipa i t\u014dna '\u0101p\u012bra'a. E mea 'aravihi t\u014dna metua vahine i te 'ohipa tanu tiare. 'Ua ha'uti 'oia i roto i te tahi t\u0101virira'a h\u014dho'a i tupu i T\u012bpaeru'i. T\u0113 fa'ati'a mai ra 'oia i te parau 'o Tauauri 'e 'o Tauatea, n\u0101 '\u014dfa'i e piti n\u014d Taharu'u. E nau i'oa teie i topa-ato\u2019a-hia i ni'a i te mau va'a hoe a t\u014d Papara. 'Ua rave ato'a 'oia i te 'ohipa i 'Atimaono. <\/span><\/p>\n

Descriptif de l'interview<\/span><\/strong><\/p>\n

Lucie Faatoa raconte la naissance de son enfant \u00e0 domicile, pr\u00e9cisant qu\u2019elle ne s\u2019\u00e9tait pas rendue \u00e0 l\u2019h\u00f4pital de Pape'ete. Elle mentionne les personnes qui l\u2019avaient assist\u00e9e lors de l\u2019accouchement. Elle explique \u00e9galement les rem\u00e8des traditionnels qu\u2019elle a utilis\u00e9s pour elle-m\u00eame et son enfant apr\u00e8s la naissance. Elle \u00e9voque son activit\u00e9 professionnelle dans sa jeunesse. Sa m\u00e8re excelle dans la culture des fleurs. Pour sa part, elle a jou\u00e9 un r\u00f4le dans un film tourn\u00e9 \u00e0 T\u012bpaeru'i. Elle parle aussi des pierres appel\u00e9es Tauauri et Tauatea, situ\u00e9es \u00e0 Taharu'u, dont les noms \u00e9taient autrefois attribu\u00e9s aux pirogues de Papara lors des courses traditionnelles. Enfin, elle raconte avoir travaill\u00e9 \u00e0 'Atimaono.<\/span><\/p>\n

Te mau v\u0101hi i fa'ahitihia \/ Lieux \u00e9voqu\u00e9s<\/strong> : T\u012bpaeru'i, Pape'ete, Taharu'u, Papara, 'Atimaono, Tahiti, Mo'orea. <\/span><\/p>\n

Paura Taruia e ta'ata tumu n\u014d Mataiea i te fenua n\u014d Tahiti.<\/span>
\nPaura Taruia est originaire de Mataiea sur l'\u00eele de Tahiti.
\n<\/strong><\/span><\/p>\n

E uiuira'a mana'o tei tupu i Papara i te fenua n\u014d Tahiti.<\/span>
\nInterview r\u00e9alis\u00e9e \u00e0 Papara sur l'\u00eele de Tahiti.<\/span><\/p>\n

Matahiti f\u0101naura'a o te ta'ata fa'ati'a : 1908<\/span>
\nAnn\u00e9e de naissance de la personne source : 1908<\/span><\/p>\n

Te mau reo \/ Langues :<\/strong> Reo tahiti<\/span><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/span>

Te ta\u2019ata fa\u2019ati\u2019a \/ R\u00e9cit de Lucie Faatoa<\/span><\/h2><\/span>
<\/div><\/div><\/div>