{"id":979,"date":"2024-10-03T13:59:21","date_gmt":"2024-10-03T23:59:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.service-public.pf\/varovaroatii\/?p=979"},"modified":"2025-06-24T14:43:42","modified_gmt":"2025-06-25T00:43:42","slug":"te-taata-faatia-terii-toitua-puahiohio","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.service-public.pf\/varovaroatii\/2024\/10\/03\/te-taata-faatia-terii-toitua-puahiohio\/","title":{"rendered":"Te ta'ata fa'ati'a \/ R\u00e9cit de Teri'i Toitua Puahiohio"},"content":{"rendered":"

\"Varo<\/span><\/div><\/div><\/div>

Ha'a-poto-ra'a-pa<\/strong><\/span>rau<\/strong><\/span><\/p>\n

Te ma'i rahi i te matahiti 1918,<\/span>
\nE huru orara'a veve. O Naonao te motu i tai. <\/span>
\nTe tihepura'a ta'ata n\u014d te haere e rave i te 'ohipa i Makatea<\/span>
\nTe tih\u0101ti-ra'a-hia i te 'ohipa mai Makatea mai. <\/span>
\nE t\u014dro'a horo pah\u012b. <\/span>
\nTe '\u014dro'a fa'aipoipora'a n\u014d te pae t\u012bvira \u0113 te pae n\u014d te fa'aro'o.<\/span>
\nE fa'a'apu iti n\u0101 te 'utu\u0101fare. <\/span>
\nE h\u012b te tautai. <\/span>
\nTe tautai, te m\u0101'a hotu \u014d te moana. <\/span>
\nTe tanura'a v\u0101nira<\/span>
\nTe tautai va'a tira. <\/span>
\n\"Te fa'a'apu, te m\u0101niota te m\u0101'a rahi e raverahia n\u014d te h\u0101mani i te pia. Te 'ohipa e rave n\u014d te pia.<\/span>\"<\/span><\/span>
\nTe 'ohipa e rave n\u014d te pia (te t\u016b'atira'a). E orara'a '\u0101mui i te tau o'e.<\/span>
\nTe h\u0101manira'a \u014d te mau fare i roto i te miti. <\/span>
\nE orara'a '\u0101mui. Te 'oire n\u014d 'Uturoa. Te ta'urua tiurai. <\/span>
\nTe ta'urua tiurai. <\/span>
\n\"Te '\u0101po'ora'a mata'eina'a, te ha'ava to'ohitu. Te mau ture n\u0101 mua a'e i te Hau t\u0101maru i Ra'i\u0101tea.<\/span>\"<\/span><\/span>
\nTe ha'api'ira'a h\u012bmene n\u014d te ta'urua tiurai. <\/span>
\nTe '\u0101'ai o n\u0101 maeha'a tei '\u0101fa'ihia te pito i Taputapu\u0101tea. O Tia'itau te metua vahine e fa'aea i uta i Fa'aroa. Te '\u0101'ai n\u014d te maeha'a i ora mai, o Teri'iri'i-i-te-p\u012bna'i-'ofe te i'oa. <\/span>
\nTe '\u0101'ai n\u014d Teri'iri'i-i-te-p\u012bna'i-'ofe.<\/span>
\nTe hope'ara'a \u014d te '\u0101'ai n\u014d Teri'iri'i-i-te-p\u012bna'i-'ofe. Te aura'a n\u014d Fa'aroa. <\/span>
\nTe ravera'a 'ohipa i Makatea <\/span><\/p>\n

R\u00e9sum\u00e9\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n

La grippe espagnole en 1918.<\/span>
\nCondition de vie tr\u00e8s modeste. Au large se trouve l\u2019atoll de Naonao. <\/span>
\nRecrutement des habitants pour travailler \u00e0 Makatea. <\/span>
\nLicenciement de son poste \u00e0 Makatea. <\/span>
\nM\u00e9tier de marin. <\/span>
\nMariage civil et religieux. <\/span>
\nJardin potager<\/span>
\nP\u00eache \u00e0 la ligne. <\/span>
\nLa p\u00eache, les ressources de l'oc\u00e9an. <\/span>
\nPlantation de vanille. <\/span>
\nLa p\u00eache. <\/span>
\nLa culture du manioc pour en faire de l\u2019amidon. Les \u00e9tapes de fabrication de l\u2019amidon \u00e0 base de manioc.
\n<\/span>Lorsque survenaient les disettes, les habitants faisaient preuve d\u2019une grande solidarit\u00e9.
\n<\/span>La construction des maisons sur pilotis dans le lagon.
\n<\/span>La vie communautaire. Le village d\u2019Uturoa. Les festivit\u00e9s du mois de juillet.
\n<\/span>Les assembl\u00e9es de districts et les juridictions autochtones compos\u00e9es de sept grands juges. Les lois avant l\u2019\u00e9tablissement du protectorat \u00e0 Ra'i\u0101tea.
\n<\/span>R\u00e9p\u00e9titions de chants pour les festivit\u00e9s de juillet.
\n<\/span>La l\u00e9gende des jumeaux et de leur nombril port\u00e9s \u00e0 Taputapu\u0101tea. La m\u00e8re des jumeaux se nommait Tia'itau, elle vivait dans la vall\u00e9e de Fa'aroa. La l\u00e9gende du jumeau vivant appel\u00e9 Teri'iri'i-i-te-p\u012bna'i-'ofe.
\n<\/span>Fin de la l\u00e9gende de Teri'iri'i-i-te-p\u012bna'i-'ofe. Signification de Fa'aroa.
\n<\/span>Le phosphate de Makatea. Les coraux massifs de Makatea. Iohapa \u00e9tait le \u00ab\u00a0tahu'a\u00a0\u00bb de Makatea. La grotte de Makatea. Son emploi \u00e0 Makatea avant d\u2019exercer le m\u00e9tier de marin dans les ann\u00e9es 1945.<\/span><\/p>\n

Te mau v\u0101hi i fa'ahitihia \/ Lieux \u00e9voqu\u00e9s<\/strong>\u00a0: Tahiti, Fetuna, Taputapu\u0101tea, Fa'aroa, Ra'i\u0101tea, Makatea, Tuamotu.<\/span><\/p>\n

Matahiti f\u0101naura'a n\u014d te ta'ata fa'ati'a \/ Ann\u00e9e de naissance du t\u00e9moin :<\/strong> 1906<\/span><\/p>\n

Te mau reo \/ Langues :<\/strong> Reo tahiti\u00a0<\/span><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/span>

Te ma'i rahi i te matahiti 1918. La grippe espagnole en 1918.<\/strong><\/span><\/h2><\/span>
<\/div><\/div><\/div>
\n